Suursugune
Majesteetlik valge hunt seisatamas ja olukorda kontrollides teraselt ümbrust jälgimas on omaette vaatepilt. Lihaseline loom, seistes kui raidkuju, on valmis vajadusel kohe reageerima.
Valge lambakoer ei lase ennast pisiasjadest segada, ta on selle jaoks liiga tähtis. Tema ei ole mitte inimeste jaoks, vaid inimesed on tema jaoks. Majesteetlikule käitumisele lisab suursugusust veel tema säravvalge karvastik.
Küsimusele, miks inimene võttis endale valge lambakoera, tuleb tavaliselt vastuseks, et see oli armastus esimesest silmapilgust. “Nii kui ma seda koera nägin, teadsin, et selline ja ainult selline saab olema minu koer!”
“Valge lambakoer on nagu pühapäevane variant Saksa lambakoerast. Tal on pidulik valge välimus, ta on rõõmsameelne ja sõbralik. Lahe nagu pühapäev,” kirjutab oma koduleheküljel valge lambakoera kohta Liia Juhani.
“Valge lambakoer annab inimesele oma südame, saades vastutasuks tema oma,” on omanike suust kuulda olnud. Või siis selline tähelepanek: “Selle koeraga tekib nii tugev side nagu ei ühegi teise tõu esindajaga siiani.”

Mitmekülgne
Valged lambakoerad on intelligentsed, kergesti koolitatavad, valvsad ja lojaalsed. Oma mitmekülgsusega sobivad nad perekoeraks, olles täieõiguslikud pereliikmed ja kaaslased. Samuti kuulekuskoolituseks, agility’ks, jäljekoolituseks, karjatamiseks, kaitsekoolituseks, lõhnakoeraks, päästekoeraks, teraapiakoeraks ja veel paljuks muuks. Valget karva hundid saavad suurepäraselt hakkama nii kuulmis- kui ka nägemispuudega inimeste abikoertena. Samuti on nende hea haistmismeel leidnud kasutust kohtades, kus on vaja teravat nina, aga ka rahulikku käitumist. Tal on olemas kõik instinktid ja eeldused tööks ja koolituseks, lisaks on ta väga õppimisvõimeline.
Valge lambakoer on pigem aktiivse inimese koer, kes soovib koos koeraga midagi harrastada või teda endale seltsiliseks pikkadel matkadel, hommikujooksudel või rattasõidul. Samas on valge lambakoer võimeline olema ka pikka aega rahulikus ja isegi sunnitud rahulikus olekus, kannatades kas või päevi, millal tuleb see hetk, kus saab oma energia välja elada. Seega sobib see koer oma iseloomu poolest ka korteris pidamiseks ja tööle kaasa võtmiseks. Ta on mugavaim koer, keda mina tean, kellega on võimalik koeraspordi alasid harrastada ja samas mõnusalt ja rahulikult koos elada.

Intelligentne
Valge lambakoer on mõtlev koer, ja sellega tuleb kindlasti arvestada. Kuigi valged lambakoerad on väga sõnakuulelikud, võivad nad vahel peremehe otsuseid ümber teha ja vastavalt sellele ka käituda. Nende mõtlemisvõime ja intelligentsus paistab välja kõiges, kuid eriti koolitamisel. Valge lambakoer haarab uusi asju lennult, kuid see käib võrdselt nii koolituselementide kui ka teiste koerte käest õpitavate rumaluste kohta. Seega tuleb arvestada, et valge lambakoer vajab kindlasti koolitamist, sest ainult nii saab temast tõeliselt sõnakuuleliku ja suurepärase kaaslase. Koolitamata koer on piisavalt intelligentne, et ka ise pahandusi välja mõelda.
Oma mõtlemisvõime ja otsuste tegemise tõttu on see koer suuteline hästi ka iseseisvalt tööd tegema, nagu näiteks karjatama või päästekoerana töötama.

Truu
Valge lambakoer on ühe inimese koer. Ärge saage sellest valesti aru. Ta on suurepärane perekoer ja tema jaoks on iga pereliige tähtis. Kuid hoolimata sellest valib ta endale välja selle ühe ja ainsa, kellele ta oma südame jäägitult kingib ja mida ta ka igal kombel mõista annab ja välja näitab.
Valge lambakoer, isegi kõige põikpäisem neist, on sisimas väga armastava hingega ja “oma inimesega” tekib tal väga lähedane side. Näiteks on valgel lambakoeral omapärane oskus kallistada, mida siis ka omanik, kellel koeraga tihe side on, tunda saab. Soovides hellust, poeb valge lambakoer kaissu ja isegi kõige energilisemad lihtsalt tarduvad hetkeks ja naudivad oma inimese kallistamist.
Mõnedest liinidest pärit häälekamad koerad isegi räägivad oma koerakeeles, pidades inimestest või koertest sõpradega maha pikki kurguhäälseid vestlusi. Aga “rääkima” hakkavad nad ainult kõige lähedasemate sõpradega. Kes ise pole seda näinud, ei usu enne, kui näeb.
Pereliikme eemalolekut, eriti esmakordset, taluvad valged lambakoerad väga halvasti – nad ei suuda kuidagi leppida mõttega, et keegi on puudu ega tule õhtuks koju. Enamik valgetest lambakoertest ei kannata sedagi, et võõras inimene tema rihma enda kätte võtab ja omanik minema jalutab, see on lubatud ainult oma pere liikmetele.
Võõraste inimeste puhul ei ole valge lambakoer pealetükkiv, vaid pigem neutraalne, mitte agressiivne.

Lastega
Lapsi võtab valge lambakoer kui pere kutsikaid ja käitub nendega vastavalt – ta on kannatlik ja sõbralik, olles valmis mängima nii kaua, kuni tal endal lõbus on.
Kui koer on täiskasvanud, suhtub ta lapsesse väga hoolivalt ja üritab ennast ka mängides korrigeerida, et lapsele mitte haiget teha ning on lapsega väga kannatlik. Kui laste mängud lähevad liiga tüütuks või jõhkraks, tõuseb valge lambakoer püsti ja läheb lihtsalt minema.
Mõned koerad aga lausa “lapsendavad” endale inimlapse ega lahku tema kõrvalt enam sammugi, seda võib eriti tihti näha emaste koerte juures.
Kolme lapse ema Tiiu Rahuoja räägib: “Minu jaoks on kõige tähtsam see, et ma tean, et mu koer ei tee lastele midagi. Lapsed ja koer ilma täiskasvanuteta õues pole probleem ega peavalu ning ma ei pea oma laste pärast kartma.”
Tiiu räägib veel, et nende koer hoiab väga lapsi, mängib nendega, ja kui tita välja magama pannakse, siis koer istub ja valvab kogu aja tema juures.
“Ja temaga saab kelgutada,” naerab Tiiu, “mis veel lastele õnneks vaja.”
“Kui lapsed lähevadki liiale, siis koer pigem eemaldub, kui läheb kurjaks,” räägib 1-, 5-, ja 9aastase lapse ema.

Tõu ajalugu
Šveitsi valge lambakoer on pärit otseselt Saksa lambakoerast ja on Saksa lambakoera valgekarvaline versioon. 1930. aastatel keelati Euroopas Saksa lambakoertel valge värvus, mille tagajärjel nad Euroopast peaaegu täielikult kadusid. Ameeriklased aga aretasid seda liini edasi ja valge lambakoera säilimise eest tulebki just neid tänada.
Euroopasse toodi valge lambakoer tagasi 1980. aastatel, kus teda siis eri piirkondades registreeriti Ameerika-Kanada valge lambakoera nime all ja ka lihtsalt valge lambakoera nime all.
2003. aastal sai tõug Euroopas ametliku tunnustuse Šveitsi valge lambakoera nime all ja kohe jõudsid esimesed neist ka Eestisse. Tänaseks on Eestis kokku umbes 150 isendit ja nende arv suureneb pidevalt.
Kui valget lambakoera kellegagi võrrelda, siis kõige rohkem meenutab ta aastad tagasi tuntud Ida-Euroopa lambakoera. Võib olla selle tõttu, et valge lambakoer on pärit selle vanatüüpse Saksa lambakoera aretusest kust Ida-Euroopa lambakoeradki, nende aretus toimus ju Ameerikas, kus Saksa lambakoerad on teistsugused kui Euroopa omad.
Euroopas on valgete lambakoerte arv viimase nelja aasta jooksul tohutult kasvanud, suurenedes kümnetes kordades. Eri tüüpe on väga palju, alates suuruse vahedest ja iseloomust ning lõpetades karva pikkuse ja välimusega. Viimase viie aastaga on tekkinud Euroopas isegi isendeid, kes erinevad täiesti isenditest Ameerikas, kus on juba aastaid välja kujunenud ühtne valge lambakoera tüüp. See on lõiv, mida tõug maksab oma populaarsuse eest.
Nüüd on loomisel ühtne ja üle-euroopaline tõuühing, mis planeeritavalt hakkaks suunama valge lambakoera aretust kogu Euroopas, andes kirjapandud standardile selge tõlgenduse, määrates, millised saavad olema tõu ühtsed aretusnõuded ja -suund kogu Euroopas ja milline peab olema valge lambakoera välimus ja iseloom. Kuid hoolimata sellest iseloomustab neid kõiki äratuntavalt hundikoeralaadne kikkis kõrvade ja valge karvastikuga välimus.

Hooldus
Rõhutan veel – valge lambakoera võtmisel tuleb silmas pidada, et see koer tahab tegelemist ja ei sobi olema lihtsalt aia iluks. Valge lambakoer on perekoer, kes eeldabki, et saab elada pereliikmena. Tema intelligentne mõistus vajab tegevust, et mitte pahandusi tegema hakata. Teda tuleb kindlasti koolitada ja sotsialiseerida, sest ainult siis kasvab temast omanikule sõnakuulelik ja sotsiaalne koer, kellega on lihtne koos elada.
Tema valge karvastik puhastub ise – kuivanud pori kukub karvadelt maha ja korteris elavad koerad on aasta ringi ilusad valged ilma pesematagi. Kogemus on aga näidanud, et juhul kui koer elab õues koos teise koeraga, siis porisel ajal teevad nad üksteist nii mustaks, et särvvalgeks saada aitab ainult üks korralik pesu või karvavahetus.
Tänu paksule kahekihilisele karvastikule sobib valge lambakoer hästi ka õues pidamiseks. Karva vahetavad nad kaks korda aastas, mil toa karvadest enam-vähem puhtana pidada aitab ainult koera järjepidev kammimine. Pikakarvalist valget lambakoera tuleb ka muul ajal umbes kord nädalas kammida